Samoiedskäia sabak
Olemus ja iseloom
Jimmy Nelson – fotograaf ja etnoloogiahuviline, kes on pühendunud oma traditsioonilist eluviisi edasikandvate hõimude ja kogukondade fotograafilisele jäädvustamisele üle kogu maailma – on öelnud, et neenetsid usuvad, et viis, kuidas inimene kohtleb selles elus oma koera määrab hiljem tema koha taevas.
Neenetsid, Kirde-Siberi ja Põhja-Venemaa polaaraladel elav hõim, on tuntud ka samojeedide nime all, millest tuleb ka nimi samojeedi koer. Neenetsid kasutasid oma valgeid või musta- pruunilaigulisi koeri põhjapõtrade karjatamiseks ning põhjapoolsete alade koeri, kes olid täiesti valget värvi ja pehmema iseloomuga, ka jahi ja rakendiveos. Nende koerad olid neile nii olulised, et nad elasid pererahvaga külgkülje kõrval nende kodudes, magasid oma peremeestega koos nende püstkodades, soojendasid neid talvel ja väidetavalt isegi imetasid nende lapsi.
See eriline suhe inimesega kujundas samojeedikoerast väga sõbraliku, sotsiaalse ning inimest usaldava koera – omadused, mis kajastuvad nende iseloomus ka täna. Kelgukoerana on samojeedikoer harjunud elama karjas ega talu seetõttu mitte kõige paremini üksindust. Nii kipubki tema sõbralik loomus, karjas elamise vajadus ja hea läbisaamine teiste koertega tingima selle, et perekonna ühest samojeedikoerast saab õige pea perekonna mitu samojeedikoera. Oma usaldava loomuse tõttu ei sobi samojeedikoer valvekoeraks.
Samojeedikoer on põhjamaistest kelgukoertest kõige kergemini treenitav, kuid tuleb arvestada, et selle tõu aretamisele ei olnud kuulekus esmatähtis. See arktiline spits ühendab endas veetlevuse, jõu, vastupidavuse, paindlikkuse, väärikuse ja enesekindluse. Vaatamata neile märksõnadele, mis räägivad samojeedikoera tugevast karakterist, räägitakse, et neenetsid ei kasutanud oma koerte koolitamisel mitte kunagi vägivalda, üksnes oma häält. Ka täna peaks samojeedikoera koolitamine toimuma pehmeid ja positiivseid kasvatusmeetodeid kasutades. Tuleb arvestada, et see võib mõneti rohkem aega võtta, kui näiteks saksa lambakoera puhul – samojeedikoeral on tihtipeale asjast oma arvamus, aga panustamine on seda väärt. Koolitusega tuleks alustada kindlasti juba kutsikaeas nagu ka kodukord tuleb paika panna kohe kutsika koju toomisel. Sellisel juhul on leebet ja sõbralikku samojeedikoera edaspidi võimalik väga kergelt kaasa võtta kõikjale kuhu koerad on lubatud. Ning sellisel koeral imetlejatest puudust ei tule.
Välimus
Samojeedi koer on keskmist kasvu. Isaste turjakõrgus on 54-60cm ja emaste oma 50-56cm. Talle on iseloomulik tema naeratus – ülespoole kaardunud mokkadest tulenev naerune ilme kombinatsioonis tumedate mandlikujuliste silmadega – suur kohev saba, paks kahekihiline kasukas ja muidugi valge värv. Lisaks puhasvalgele kasukale on lubatud ka kreemjas valge kasukas või valge kasukas koos biskviidiga. Viimane tähendab, et aktsepteeritud on mõningad biskviidikarva laigukesed valgel põhivärvil siin ja seal.
Samojeedi koera kasukat nimetatakse mustust hülgavaks – kuivanud pori ja mustus kukuvad sellelt lihtsalt maha. Mis muidugi ei tähenda, et kasukat hooldama ei peaks. Seda tuleb regulaarselt kammida, et ei tekiks pusasid ja nahapõletikke. Kasuka aluskihi moodustab pehme alusvill, mis regulaarselt vahetub, ning pealiskihi pikem, kargem ja sirge pealiskarv. Emaste karv on lühem ja pehmema tekstuuriga, kui isastel. Kaelal ja õlgadel on samojeedi koeral kaelus, mis isastel koertel uhke laka moodustab. Kasukas pakub koerale kaitset nii külma, kui kuuma eest ning selle lõikamine ei ole soovitatav. Rohkem, kui kuuma või külma tuleks karta kasuka märjaks saamist ning vihmaste ilmadega tuleks võimaldada koerale varjualune. Kui koer on märjaks saanud tuleb ta spetsiaalse fööniga ära kuivatada või ööseks tuppa kuivama võtta. Niiskeks jäänud kasukas võib tekkida märg nahapõletik ehk hotspot.
Tervis
Samojeedi koera peetakse maailma üheks ürgseimaks tõuks ning inimkäsi on tema geneetikaga üpris vähe mänginud. Seetõttu on samojeedi koer suhteliselt terve tõug, kuid tal võib esineda mõningaid pärilikke silmahaiguseid, mida tuleks kindlasti kontrollida. Kuigi samojeedi koertel ei ole üldjuhul probleeme puusa ja küünarliigestega uuritakse siiski kõigi aretuses kasutatavate koerte liigeseid enne nende aretuses kasutamist. Samojeedi koertel võib esineda ka pärilikke südamehaigusi ja autoimmuunseid haigusi ning Ameerika samojeedide tõuühing soovitab silmas pidada, et samojeedi koerad ei pruugi taluda hästi ravimeid, mis sisaldavad sulfonamiide.
Liikumisvajadus
Samojeedi koer on nunnumeetripurustaja, kes ühendab endas välise ilu, sõbraliku loomuse ning iseloomu, mis on aretatud mitte andma alla. Ta on suure liikumisvajadusega töökoer, kes on õnnelik, kui talle pakutakse palju liikumist ja suhtlemist. Ei ole mõtet loota, et ta lihtsalt rahulikult kuskil pikutaks ja lihtsalt oleks. Sellises olukorras leiab samojeedi koer endale ise tegevust ja selle tulemus ei pruugi omanikule meeldida. Tavaliselt on tulemuseks näritud esemed, mööbel või üles kaevatud aed. Tuleb meeles pidada, et samojeedi koera elueesmärk oli läbida raske koormaga pikki vahemaid. Seetõttu on samojeedi koer suurepärane matkakaaslane nii jalgsi- kui automatkadel. Ta avastab suurima hea meelega koos sinuga uusi kohti ning inimesi, nii linnas kui maal. Ta läheb hea meelega ükspuha, kui läheb tema peremees, sest koos olla on äge! Lihtsalt peremees on see, kes hiljem ta vajadusel oksaraagudest, umbrohust, takjatest ning mudast puhtaks harib. Üks tihedapiiline kamm olgu ühe matkava samojeedi omaniku taskus alati olemas 🙂
Isepärased harjumused
Samojeedi koerad on suurepärased kaevajad. Nad kaevavad auke nii suvel mulla sisse enda jahutamiseks, kui ka talvel lumme sooja hoidmiseks, samuti lihtsalt igavusest. Samojeedi koera võttes tuleb valmis olla oma aia eest tavapärasest enam hoolitsemiseks.
Nad on ka parajad haukujad. Külaliste tulekul haugub samojeedi koer, kuni ta on saanud aru, kes tuli ja saanud külalise piisava tähelepanu osaliseks. Kui külaliseks on keegi, kes samojeedi koera võlusid piisavad hinnata ei oska, teeb samojeedi koer haukumise ja tähelepanu küsimisega külalisele selgeks, et siin majas elab koer, kes on nunnu, teab seda ja saab ka vastava tähelepanu osaliseks! Kindlasti haugub samojeedi koer, kui ta kuskile kinni seotakse. On ju ennekuulmatu, et ühte olendit sunnitakse piiratud alal piiratud pikkusega rihma otsas olema ja seda aktsepteerima! Kes seda enne kuulnud on!
Samojeedi koera tõustandardi järgi on tal mõõdukalt arenenud jahiinstinkt. Tegelikkuses tähendab see, et ta asub jälitama iga oravat, jänes või kassi, keda ta näeb. Samojeedi koer vajab kindlasti tugevat ja kindlat aeda, kust ei saaks läbi kaevata või üle hüpata.
Oma peaga mõtlemine. Kui seda halvaks harjumuseks pidada. Neenetsid sõltusid oma koera tugevast karakterist ja suutlikkusest iseseivalt mõelda ning nad õpetasid oma koertele juba varakult iseseisvust ja vastutustundlikkust. Siiski nõuame meie moodsas maailmas samojeedi koeralt selle emapiimaga saadud iseloomuomaduse kõrvale heitmist ja enda inimese tahtele allutamist. Samojeedi koera eduka kasvatamise aluseks on tema instinktide austamine ning tasakaalu leidmine enda ja tema maailmade vahel. Samojeedi koeral ON oma arvamus, kui omanik seda austab, siis samojeedi koer vastab pühendumuse, armastuse ja kannatlikkusega. Sõltuvalt vaatenurgast võib samojeedi koer olla üks raskemaid tõuge, keda kontrollida või üks kergemaid tõuge, kellega koos oma elurada kõndida.
