Samoiedskäia sabaka - samojeedi koer
Samojeedi koer on eriline mitte ainult oma välise ilu ja intelligentsuse poolest, vaid ka oma lähedase suhte tõttu inimestega. Soov olla inimeste seltskonnas ja -lähedal on sügavalt selle tõu olemuses. Nad soovivad olla osa perekonnast, otsivad aktiivselt inimeste tähelepanu ning tunnevad end kõige paremini siis, kui saavad jagada oma elu oma inimestega.
Ajalooline taust
Jimmy Nelson, fotograaf ja etnoloogiahuviline, kes on pühendunud oma traditsioonilist eluviisi edasikandvate hõimude ja kogukondade fotograafilisele jäädvustamisele on öelnud, et neenetsid usuvad, et viis, kuidas inimene kohtleb selles elus oma koera määrab hiljem tema koha taevas. Neenetsid on Kirde-Siberi ja Põhja-Venemaa polaaraladel elav hõim, kes on tuntud ka, kui samojeedid. Nimi, mille nad andsid edasi ka oma koertele. Neenetsid kasutasid oma valgeid või musta- pruunilaigulisi koeri põhjapõtrade karjatamiseks. Nende põhjapoolsete alade täiesti valget värvi ja pehmema iseloomuga koeri kasutasid nad ka jahil ja rakendiveos. Nende koerad olid neile nii olulised, et nad elasid pererahvaga külgkülje kõrval nende kodudes, magasid oma peremeestega koos nende püstkodades, soojendasid neid talvel ja väidetavalt isegi imetasid nende lapsi.
Olemus ja iseloom
Samojeedi koer ja suhe inimesega
Eelkirjeldatud eriline suhe inimesega kujundas tõust väga sõbraliku, sotsiaalse ning inimest usaldava koera. Kelgukoerana on ta harjunud elama karjas ega talu seetõttu mitte kõige paremini üksindust. Nii kipubki tema sõbralik loomus, karjas elamise vajadus ja hea läbisaamine teiste koertega tingima selle, et perekonna ühest valgest karvakerast saab õige pea perekonna mitu valget karvakera. Oma usaldava loomuse tõttu ei sobi ta kindlasti valvekoeraks.
Kelgukoera koolitamine
Samojeedi koer on põhjamaistest kelgukoertest kõige kergemini treenitav, kuid tuleb arvestada, et selle tõu aretamisele ei olnud kuulekus esmatähtis. See arktiline spits ühendab endas veetlevuse, jõu, vastupidavuse, paindlikkuse, väärikuse ja enesekindluse. Vaatamata neile märksõnadele, mis räägivad tõu tugevast karakterist, räägitakse, et neenetsid ei kasutanud oma koerte koolitamisel mitte kunagi vägivalda, üksnes oma häält. Ka täna peaks nende koolitamine toimuma pehmeid ja positiivseid kasvatusmeetodeid kasutades. Tuleb arvestada, et see võib mõneti rohkem aega võtta. Samojeedil on tihtipeale asjast oma arvamus, aga panustamine on seda väärt. Koolitusega tuleks alustada kindlasti juba kutsikaeas nagu ka kodukord tuleb paika panna kohe kutsika koju toomisel. Sellisel juhul on leebet ja sõbralikku nunnupalli edaspidi võimalik väga kergelt kaasa võtta kõikjale, kuhu koerad on lubatud. Ning sellisel koeral imetlejatest puudust ei tule.
Välimus
Samojeedi üldmulje
Samojeed on keskmist kasvu. Isaste turjakõrgus on 54-60cm ja emaste oma 50-56cm. Talle on iseloomulik naeratav ilme – ülespoole kaardunud mokkadest tulenev naerune nägu kombinatsioonis tumedate mandlikujuliste silmadega – suur kohev saba, paks kahekihiline kasukas ja muidugi valge värv. Lisaks puhasvalgele kasukale on lubatud ka kreemjas valge kasukas või valge kasukas koos biskviidiga. Viimane tähendab, et aktsepteeritud on mõningad biskviidikarva laigukesed valgel põhivärvil siin ja seal.
Kasukas ja karvahooldus
Tema kasukat nimetatakse mustust hülgavaks – kuivanud pori ja mustus kukuvad sellelt lihtsalt maha. Mis muidugi ei tähenda, et kasukat hooldama ei peaks. Seda tuleb regulaarselt kammida, et ei tekiks pusasid ja nahapõletikke. Kasuka aluskihi moodustab pehme alusvill, mis regulaarselt vahetub ning pealiskihi pikem, kargem ja sirge pealiskarv. Emaste karv on lühem ja pehmema tekstuuriga, kui isastel. Kaelal ja õlgadel on tal kaelus, mis isastel koertel uhke laka moodustab. Kasukas pakub koerale kaitset nii külma, kui kuuma eest ning selle lõikamine ei ole soovitatav. Rohkem, kui kuuma või külma tuleks karta kasuka märjaks saamist ning vihmaste ilmadega tuleks võimaldada koerale varjualune. Kui koer on märjaks saanud tuleb ta spetsiaalse fööniga ära kuivatada või ööseks tuppa kuivama võtta. Niiskeks jäänud kasukas võib tekkida märg nahapõletik ehk hotspot.
Tervis
Samojeedi koera peetakse maailma üheks ürgseimaks tõuks ning inimkäsi on tema geneetikaga üpris vähe mänginud. See tähendab, et nad on üldiselt terved koerad, kuid nagu igal tõul, võib ka neil esineda teatud pärilikke terviseprobleeme. Üheks selliseks näiteks on silmahaigused, mida tuleks kindlasti kontrollida. Ehkkki sellel tõul ei ole üldjuhul puusa ja küünarliigestega probleeme uuritakse siiski kõikide aretuses kasutatavate koerte liigeseid enne nende aretuses kasutamist. Harvadel juhtudel võib esineda pärilikke südamehaiguseid ja autoimmuunseid haiguseid.
Liikumisvajadus
Samojeedi koer on suure liikumisvajadusega töökoer, kes on õnnelik, kui talle pakutakse palju liikumist ja suhtlemist. Ei ole mõtet loota, et rahulikult pikutaks ja lihtsalt oleks. Sellises olukorras leiab ta endale ise tegevust ja selle tegevuse tulemus ei pruugi omanikule meeldida. Tavaliselt on tulemuseks näritud esemed, mööbel või üles kaevatud aed. Tuleb meeles pidada, et kelgukoera elueesmärk oli läbida raske koormaga pikki vahemaid. Seetõttu on kelgukoer suurepärane matkakaaslane nii jalgsi- kui automatkadel. Ta avastab suurima hea meelega koos sinuga uusi kohti ning inimesi, nii linnas kui maal. Ta läheb hea meelega igale poole, kuhu läheb tema peremees, sest koos on lihtsalt äge olla! Ainult peremees on see, kes hiljem ta vajadusel oksaraagudest, umbrohust, takjatest ning mudast puhtaks harib. Üks tihedapiiline kamm olgu ühe matkava samojeedi omaniku taskus alati olemas.
Halvad harjumused
Kaevamine ja haukumine
Nad on suurepärased kaevajad. Nad kaevavad auke nii suvel mulla sisse enda jahutamiseks, kui ka talvel lumme sooja hoidmiseks, samuti lihtsalt igavusest. Samojeedi koera võttes tuleb valmis olla oma aia eest tavapärasest enam hoolitsemiseks. Nad on ka parajad haukujad. Külaliste tulekul haugub ta, kuni on saanud aru, kes tuli ja saanud külalise piisava tähelepanu osaliseks. Kui külaliseks on keegi, kes tema võlusid piisavad hinnata ei oska, teeb ta haukumise ja tähelepanu küsimisega külalisele selgeks, et siin majas elab koer, kes on nunnu, teab seda ja saab ka vastava tähelepanu osaliseks! Kindlasti haugub ta, kui teda on kuskile kinni seotud. On ju ennekuulmatu, et ühte nii nunnut olendit sunnitakse piiratud alal piiratud pikkusega rihma otsas viibima ja seda aktsepteerima! Kes seda enne kuulnud on!
Jahi instinkt
Tõustandardi järgi on sellel tõul mõõdukalt arenenud jahiinstinkt. Tegelikkuses tähendab see, et ta asub jälitama iga oravat, jänes või kassi, keda ta näeb. Samojeedi koer vajab kindlasti tugevat ja kindlat aeda, kust ei saaks läbi kaevata või üle hüpata.
Isiklik arvamus
Oma peaga mõtlemine. Kui seda halvaks harjumuseks pidada. Neenetsid sõltusid oma koera tugevast karakterist ja suutlikkusest iseseivalt mõelda ning nad õpetasid oma koertele juba varakult iseseisvust ja vastutustundlikkust. Siiski nõuame meie oma moodsas maailmas selle emapiimaga saadud iseloomuomaduse kõrvale heitmist ja enda inimese tahtele allutamist. Ühe kelgukoera eduka kasvatamise aluseks on tema instinktide austamine ning tasakaalu leidmine enda ja tema maailmade vahel. Samojeedi koeral ON oma arvamus, kui omanik seda austab, siis vastab tema koer talle pühendumuse, armastuse ja kannatlikkusega. Sõltuvalt vaatenurgast võib samojeedi koer olla üks raskemaid tõuge, keda kontrollida või üks kergemaid tõuge, kellega koos oma elurada kõndida.
Loe tõu kohta lisaks ka Eesti Samojeedide Tõuühingu kodulehelt ja tutvu ka meie samojeedidega.