Samojeedi kutsikad – sellised nad on

Samojeedi kutsikad – särav välimus ja tugev tahtejõud

Samojeedi kutsikad on südamete purustajatest karvapallid, kellel imetlejatest puudust ei ole. Kuid nende särava ja efektse välimuse taga peitub tugev tahtejõud ning oma arvamus maailma asjadest. Kelk peab ju edasi liikuma ja kelgukoer ei saa alla anda. Hea kelgukoer on õnnelik kelgukoer, kes tahab joosta ja joosta tahab ta siis, kui tema tahet pole alla surutud. Armastan oma koeri just sellel põhjusel väga ning tahan aidata sinulgi neist paremini aru saada. Aga ütlen sulle kohe ära, et kui sa ootad, et sinu kelgukoer loeks sinu soove sinu silmist, tuleks sinu juurde pelgalt sosistamise peale, kõnniks kuulekalt su kõrval nina sinu põlve juures ja mitte sentimeetritki sinu põlvest ees pool ning täidaks perfektselt käskluse „koht, lama“, siis ei ole see tõug sinu jaoks. Kuid võibolla aitab see artikkel sind neid paremini mõista.    

Millega arvestada samojeedi kasvatamisel

Ma ei ütle üldsegi, et samojeedi kutsikad ei ole treenitavad ega kasva korralikeks ning ühiskonna mõistes kõlbulikeks koerteks. Samuti ei ütle ma, et neid ei peaks õpetama ja kasvatama, neile piire seadma ja kodukorda kehtestama. Kõike seda peab kindlasti tegema, kuid seda ei saa teha samade meetoditega, kui tehakse näiteks kuulekusele või valvele orienteeritud tõugude puhul. Erinevad tõud on erinevate omadustega, sest nad on aretatud erinevateks eesmärkideks. Nagu on olemas näiteks pereautod, sportautod, veoautod on ka jooksukoerad, ilu- ja seltsikoerad, jahikoerad, karjakoerad, valvekoerad jne. Nagu autodki on nad kõik erinevate omadustega, sest nende aretamisel on keskendutud teatud spetsiifilistele omadustele. Olgu selleks siis kuulekus, kaitse-, jahi- või jooksuinstinkt. Näiteks on saksa lambakoer väga mehhaaniline koer. Koerajuht surub koera tagumiku maha ja ütleb istu ning koer saab aru, et tuleb istuda. Näiteks linnukoer tahab väga tugevalt oma omanikule meeldida – tema peremees on tema maailm – ta elab ja hingab ainult oma peremehele. Samojeedi kutsikad ütlevad oma omanikele, aga juba väikesest peale – kui sul viiner on, siis teen, kui viinerit ei ole, siis ei tee. Kuuletumise ja allumise soovi neisse kopa või kapaga kahjuks juurde panna ei saa.

Viineri reegel

Üldiselt on nende kasvatamine väga sarnane laste kasvatamisega: kiida häid tegusid ja ignoreeri halbu tegusid. Karistamine ja jõu demonstreerimine tekitavad neis ainult frustratsiooni ning vastuseisu. Minu esimene samojeedi kutsikas oli väga enesekindel ning väga oma arvamusega sellest, kuidas asjad peaksid olema. Meie kooselu hakkas laabuma siis, kui ma sain aru, et ma ei saa ega peagi teda oma tahtele allutama. Kõik, mida ma pidin tegema oli teda koostööle motiveerima kasutades seda, mis oli tema jaoks positiivne ja, mis teda kõnetas. Minu ülesandeks tema kasvatamisel oli luua temas tahe minuga koostööd teha ilma teda endale allutamata. Ma tegin temaga kuulekustrenni kokku 3 aastat ja ainult selle pärast, et ta lihtsalt armastas koos minuga neid harjutusi teha – see tegi ta õnnelikuks. Me proovisime koos nii SK, KK kui PH eksameid sooritada ja kukkusime need rõõmsa kolinaga läbi. Kord ei liikunud ta minu kõrval piisavalt saksalambakoeralikult nina minu põlve juures, kord kõndis ta püsilamamiselt platsilt minema, sest põõsaste taga oli teine koer, keda lihtsalt pidi kindlasti uudistama minema, kord tõi ta mulle tagasi koti, mille peale ta oleks pidanud lamama jääma. Ja kõikide nende treeningaastate järel kehtib tema puhul isegi 8 aastaselt viineri-reegel: „kui viinerit on, siis teen, kui viinerit ei ole, siis ei tee“.   

Võimalikud pahandused

See, kui palju samojeedi kutsikad kasvades kodus hävitustööd teha võivad on väga kutsikapõhine. Mõni ei näri midagi puruks, mõni närib kipsi sisse augu või puidust trepi auklikuks. Mitte ükski minu koertest ega kasvandikest pole söönud jalanõusid. Küll, aga puitu ja kipsi. Üks mu koertest võttis mul näiteks koridoris reliini ülesse, teine näris trepi serva nii ära, et see tuli ära vahetada. Õnnetumad on need korrad, kui söödud on pisikesi sokke. Pisikeste riideesemete söömine on väga ohtlik, sest nad võivad koguni eluohtliku soolte ummistuse tekkida! Üldiselt on närimise periood arenguetapp, mis üle läheb. Sellel vastu saab võidelda koerale ajutöö ning erinevate närimismänguasjade pakkumisega.

Nad võivad olla ka kaevajad, mis aiaomanikele pahameelt valmistab. Täiskasvanuna võivad nad kaevata suveperioodil mulla sisse auke, et ennast jahutada. Kutsikad kaevavad üldjuhul ülekeevast tegutsemistahtest ning ka see on eluetapp, mis üle läheb. Olen ise täitnud kaevatud auke maakividega seni, kuni nende kaevamine on lõppenud, jätnud kivid mõneks ajaks paigale ning täitnud siis augud uuesti mullaga, kui nad on kaevamise etapist välja kasvanud.

Samojeedi karvahooldus

Karvahoolduse võlu ja valu on tavaliselt asi, millega kõik värsked omanikud oma karvakerade esimesel eluaastal kokku puutuvad. Kasvades õpivad kutsikad alles tasapisi kasvades, et karvahooldus on midagi, millega tuleb leppida ja, mida tuleb taluda. On väga normaalne, et nad tõrguvad, rapsivad ja püüavad välja rabeleda haardest, mis neid kammima on asunud. Kui sellel perioodil alla anda ning lasta neil võitlus karvahoolduse vastu võita saab karvahooldusest pikaks ajaks mõlemale poole ebameeldiv kogemus. Elu on näidanud, et lõpuks on omanik see, kes lõpuks alla annab lohutades ennast sõnadega „talle lihtsalt ei meeldi kammimine“. Ning koer jääb pusasse või peab groomer omaniku eest tema puudulikku kasvatust korrigeerima hakkama. Kuid omaniku sõnum peab olema, et karvahooldus on midagi, mis on paratamatu ja, millega lihtsalt tuleb leppida. Ning, et selles protsessis saab alla andjaks olla ainult üks – kutsikas. Mida noorem samojeedi kutsikas on seda tihedamalt võiks temaga karvahooldust harjutada. Kindlasti ei tohi unustada oma lemmikut premeerida, kui ta on ilusti ennast kammida lubanud! Põhjalikud karvahoolduse juhised leiad artiklist Samojeedi karvahooldus.

Füüsiline koormus ja arenev luustik

Tegu on aktiivse tõuga, kes armastab väga liikuda ja joosta, kuid liigne füüsiline koormus ei ole kasvavale kutsikale hea, sest tema luustik alles areneb. Kõige parem on lasta kutsikal kasvada ja liikuda omas tempos. Sobilik on mäng ja liikumine sellises mahus, mille ta ise endale valib. Pikad jalutuskäigud ja jooksusport ei ole kasvavale luustikule sobilikud. Samuti mitte hüpped. Isegi hüppamine auto pagasiruumist maha ei ole hea. Kodudes tuleks meeles pidada, et laminaatparkett võib meeldida peremehele, kuid kutsikal on selle peal liikudes ja joostes libe. Juhul, kui kodused põrandad on libedad, on soovitav vähemalt kasvuperioodiks põrandad ajutiste vaipadega katta, et areneval kehal oleks turvaline joosta ja liikuda.

Kokkuvõtteks

Kelgukoera tõugu koera eduka kasvatamise aluseks on nende instinktide austamine ning tasakaalu leidmine enda ja nende maailmade vahel. Neil ON oma arvamus, kui omanik seda austab, siis vastab koera pühendumuse, armastuse ja kannatlikkusega. Kuidas valida endale tulevast kasvatajat loe artiklist Kuidas valida head kasvatajat.