Kuidas valida head kasvatajat

samojeedi kutsikad

Tõukoera soetamise üheks olulisimaks, aga ka keerulisimaks otsuseks on hea kasvataja valimine. Olenevalt tõu keskmisest elueast saab koeraomanik koos oma kasvatajaga ühist rada astuma isegi kuni 15 aastat. Hästi valitud ja hea kasvataja on koeraomanikule hindamatu koostööpartner ja tugisammas. Mõtle heast kasvatajast, kui parimast võimalikust 1.klassi õpetajast, kes suunab ja toetab oma õpilasi nende kasvamise väga olulises etapis. Ta mäletab kõiki oma õpilasi ka aastate pärast, rõõmustab nende saavutuste üle ning ta on keegi, kelle juurde minnakse alati hea meelega klassi kokkutulekule.

Internetis on saadaval mitmeid artikleid kasvataja valimisest, mis loetlevad ülesse erinevaid tegevusi, mida hea kasvataja teeb või kindlasti ei tee. Näiteks uurib ta huvitatud pere ja nende elutingimuste kohta, kutsub kohtuma kutsikatega, näitab kutsikate ema, hoiab kutsikaid ja ema puhastes tingimustes ning kohtleb neid perelemmikutena, on teostanud vanematele vajalikud terviseuuringud, on alustanud kutsikate sotsialiseerimisega, müüb kutsikad ostu-müügi lepingu ja tõutunnistusega, huvitub kutsikate edasisest elukäigust ja palju muud. Minu hinnangul on see kõik koera-aretuse hügieenitase, mis peab kindlasti olemas olema. Kuid veel ainuüksi see ei muuda tavalist kasvatajat heaks kasvatajaks. Hea kasvataja on see, kes pakub midagi lisaks nimetatud hügieenitasemele. Minu hinnangul on nendeks järgmised asjad.

Heale kasvatajale on aretus üldjuhul kallis hobi. Tihti isegi kallim, kui purjetamine või golf ja hea kasvataja kulutab kogu selle aja, energia ja raha mingil põhjusel. Uuri sind huvitavalt kasvatajalt, miks ta seda teeb? Hea kasvataja eesmärgiks on ennekõike tema tõu heaolu ja käekäik. Ta näeb aretustööd omapoolse panusena tõu tulevikku ning jätkusuutlikku arengusse – oma aretustööga püüab ta säilitada seda head, mida tõus on vaja säilitada ning parandada seda, mida on vaja parandada.  Selleks on ta kursis oma tõu käekäiguga nii omal kodumaal, kui Euroopas ja maailmas laiemalt. Ta tunneb oma tõu tugevusi, nõrkusi, ohte ja võimalusi. Ta on kursis erinevate kasvatajate aretustööga ning erinevate isenditega tõus. Ta investeerib aega ja raha oma tõu jaoks olulistel näitustel ja üritustel kohal käimisesse. Minu hinnangul ei ole hea aretustöö võimalik ilma seda kõike tegemata.

Heale kasvatajale ei ole tähtis toota võimalikult palju järglasi ükspuha milliste isenditega, vaid tema aretusvalikud toetavad tema aretuseesmärke ning tõu jätkusuutlikku arengut. Erinevate tõugude populatsioonid on erineva suuruse ja kvaliteediga ning heade aretusisendite arvukus neis on erinev. Harvad ei ole üldsegi olukorrad, kus head paarilist aretuseks ongi keeruline leida või, et kasvataja lükkab sobiliku valiku puudumisel pesakonna lausa edasi. Kui kasvataja toodab aastas juba näiteks kolm pesakonda, siis ei ole tihti juba puhtalt tõu populatsioonist tingitud piirangute tõttu (vähemalt  täna on see nii samojeedi tõus) võimalik, et kõik need pesakonnad toetavad tõu jätkusuutlikku arengut ning on ellu kutsutud tõu parimates huvides. Hea kasvataja leiab oma emaskoerale parima võimaliku paarilise, kes teineteist mitte üksnes vastastikku ei täienda vaid, kes ühiselt oma järglastega ka tõu tulevikku panustavad. Ta on valmis sõitma kasvõi teise Euroopa otsa, kui just seal asub tema emaskoerale kõige sobilikum isaskoer. Tema jaoks ei ole oluline lakkamatu kutsikate ja pesakondade peale vool, vaid järglased, kes panustavad tõu tulevikku ja  arengusse. Rohkem ei ole alati parem ning see, et Google algoritmid kasvatajat kiidavad ja esile tõstavad ning, et tal palju pesakondi on ei tähenda automaatselt, et tegu on sinu jaoks parima võimaliku kasvatajaga.

Minu jaoks, kasvatajana, on oluline tõu jätkusuutlik areng ning kestlikkus, mis saab põhineda ainult kvaliteedil. Usun, et hea kasvataja ei paarita koeri lihtsalt pesakonna tegemiseks ja müümiseks. Näiteks, sest tal on emased, kes on vaja „ära kasutada“. Selliselt toimiv kasvataja ei ole kasvataja, vaid on lihtsalt paljundaja.  

Hea kasvataja on koeraomanikule hindamatu koostööpartner läbi kogu koera elu. Mida väiksem on koeraomaniku kogemus, seda väärtuslikum ja vajalikum on talle kasvataja tugi olgu selleks kutsika kasvamine ja areng, koera koolitamine ja käitumine või heaolu ja tervis. Koeraomaniku ja tema kasvataja koostöö on seda edukam, aga ka meeldivam, mida enam nende väärtussüsteem ning maailmavaated ühtivad. Suures plaanis tähendab see seda, milline nn „kenneli-ema“ kastavaja on, kuidas ta koeraomanikuga suhtleb, kui palju ta huvitub oma järglaste eludest ning, kuidas see kõik koeraomanikule sobib. Sattusin kunagi lugema kahe kasvataja vahelist sotsiaalmeedia vaidlust teemal oma järglaste omanikega suhtlemine ja selle ulatus. Selles vaidluses ütles üks kasvataja teisele tabavalt, et kui sa ei jõua oma järglaste omanikega suhelda või veel hullem ei tahagi seda teha või ei suuda isegi nende nimesid meeles pidada, siis sa aretad liiga palju. Kasvataja ei saa olla osaline iga oma kasvandiku igas eluhetkes ega peagi seda olema, kuid hea kasvataja toetab oma järglasi, kui nad seda vajavad, tunneb huvi, kuidas neil läheb ning suhtleb nende omanikega lahkelt, sõbralikult ja viisakalt.  

Loen kasvatajana oma suurimaks tunnustuseks, kui minu järglaste omanikud mind oma sõpradele või tuttavatele või sotsiaalmeedias soovitavad. See ütleb mulle, et meie väärtussüsteemid sobivad.

Sarnased postitused

Scroll to Top